Valisin retsenseerimiseks Pille arengumapi.
Pille arengumapis on olemas kõik vajalikud teemad ning need on pealkirjade järgi väga hästi leitavad. Iga postituse pealkiri annab otseselt teada, millest juttu tuleb. Iga postitus on hästi läbi mõeldud ning sisukas, refleksioonid on olemas.
Vormistuse poolelt on arengumapp keeleliselt ja terminoloogiliselt korrektne, viitamised korras ning on kasutatud mitmeid pilte ja videosid, et illustreerida läbitut.
Kujunduse poole pealt on Pille arengumapp väga lihtne, kergelt käsitletav ning postitusi on lihtne leida pealkirja põhjal.
Arengumapp on Pillel põhjalik ning ta on meeldivalt pikalt kirjutanud iga teema kohta. Eriti meeldis mulle postitus arvutimuuseumi kohta, kus Pille jagas oma kogemusi kaasaegsemates arvutimuuseumites käimistest. Lisaks on kursus väga põhjalikult kokku võetud. Seega on Pillelt õppida põhjalikkust ja ilusat vormistusstiili, mis oma mappi vaadates veel korrigeerimist vajaksid.
Tuesday, May 14, 2019
Monday, May 13, 2019
Kursuse kokkuvõte
Antud aine käigus olid kõige põnevamad tunni arvutimuuseumi külastus (kui seal poleks nii kitsas olnud) ning Smart tahvli kasutamise proovimine. Klikkerite kohta õppimine oleks olnud parem, kui olnuks veidi rohkem aega katsetada. Ka oli põnev kuulda nutikodust ning näha Hiie ja Poska kooli seestpoolt.
Siiski leidus antud aine puhul ka neid seminare, mis erilist tunnet ei jätnud. Esmalt kindlasti VR prillide kohta, m-õpe ja Linux. Kuigi antud seminarid olid kindlasti kellelegi huvitavad ja midagi andvad, siis mina oleks nende asemele midagi muud tahtnud.
Üleüldises mõttes oli aine arendav ja põnev, sain juurde uusi teadmisi ja uusi keskkondi, mida kasutada. Mõningaid seminare võiksid õppejõud objektiivse pilguga üle vaadata ning veidi korrigeerida. Siiski sain katsuda Smart tahvlit ning nägin 3D-printeri tööd (oleks võinud saada ka katsuda), mida soovisin ainet alustades.
Kokkuvõttes kiidan aine heaks!
Siiski leidus antud aine puhul ka neid seminare, mis erilist tunnet ei jätnud. Esmalt kindlasti VR prillide kohta, m-õpe ja Linux. Kuigi antud seminarid olid kindlasti kellelegi huvitavad ja midagi andvad, siis mina oleks nende asemele midagi muud tahtnud.
Üleüldises mõttes oli aine arendav ja põnev, sain juurde uusi teadmisi ja uusi keskkondi, mida kasutada. Mõningaid seminare võiksid õppejõud objektiivse pilguga üle vaadata ning veidi korrigeerida. Siiski sain katsuda Smart tahvlit ning nägin 3D-printeri tööd (oleks võinud saada ka katsuda), mida soovisin ainet alustades.
Kokkuvõttes kiidan aine heaks!
Haridustehnoloogi roll
Haridustehnoloogi rollid on kooliti väga erinevad. Üldiselt on haridustehnoloogi roll ilmselt aidata õpetajaid suunduma arvutite ja nutitarvete kasutamise poole, kuid samuti võib olla, et nad peavad terves koolimajas arvutitel silma peal hoidma. Õpetajad võiksid arvutiprobleemidega esmalt pöörduda haridustehnoloogi poole, kui antud inimene koolis olemas on ning haridustehnoloog teab siis juba paremini, kas saab ise probleemiga hakkama või vajab täiendavalt it-spetsialistilt tuge.
Haridustehnoloog peaks olema see inimene, kes toob õpetajateni uuenduslikke ja põnevaid võimalusi, kuidas nii neile endile kui ka õpilastele tunnid huvitavamaks muuta.
Haridustehnoloog peaks olema see inimene, kes toob õpetajateni uuenduslikke ja põnevaid võimalusi, kuidas nii neile endile kui ka õpilastele tunnid huvitavamaks muuta.
Virtuaalreaalsus/ IoT
Käisime praktikumi käigus VR prillidega "tutvumas". Sõna tutvumas on jutumärkide vahel, kuna olen ise korduvalt VR prille kasutanud - vaadanud videosid, mänginud mänge, seega antud tund minu jaoks midagi uut ei andnud, kuid oli lõbus jälgida, kuidas teised põnevusega prille kasutasid.
VR prillid õppetöös on päris suur väljakutse. Kuna antud prillid on väga kallid, siis nende koolidesse jõudmiseni läheb ilmselt veel aega. Siiski, koolides, kus see on juba praegu võimalik ja võimaldatud, võiks kasutada neid ilmselt ruumiliste kujundite puhul (kui mõtlen hetkel vaid oma matemaatika tunde), ehk ka lihtsalt käelise osavuse parandamiseks. Siiski eriti head võimalust, kuidas neid tavalises tunnis kasutada, mina ei näe. Loodetavasti kellelgi on selliseid uuenduslikke ja häid mõtteid ja saan nende kohta kas lugeda või järgmistes seminarides kuulda.
IoT poolelt kuulsime nutikodudest ja nutikatest lahendustest Tartu linnas. Anastassia andis väga hea ülevaate sellest, kuidas tema oma perega elab nutikas kodus ning tuli välja, et ka nende kasvuhoone on nutikalt üles ehitatud - kurgid saavad omal ajal vett ja tomatid omal ajal ehk kõik on kenasti ära seadistatud.
Õppetöös IoT kasutamine on täiesti võimalik, näiteks on nutikate lahenduste puhul võimalik teha väga lihtsat statistikat, ka leida keskmisi ja max/min määrasid. Erinevaid tulemusi võib olla palju, seega on ka võimalusi õppetöös kasutamiseks palju. Õpilastele võib olla väga meelejärele ülesanne, kus nad peavad näiteks jälgima klassiruumi hapnikusisaldust või vastupidi süsihappegaasisisaldust ning vastavalt sellele mingeid ülesandeid täitma.
Minu hinnangul oleks IoT parem võimalus õppetöös kasutamiseks kui VR prillid.
VR prillid õppetöös on päris suur väljakutse. Kuna antud prillid on väga kallid, siis nende koolidesse jõudmiseni läheb ilmselt veel aega. Siiski, koolides, kus see on juba praegu võimalik ja võimaldatud, võiks kasutada neid ilmselt ruumiliste kujundite puhul (kui mõtlen hetkel vaid oma matemaatika tunde), ehk ka lihtsalt käelise osavuse parandamiseks. Siiski eriti head võimalust, kuidas neid tavalises tunnis kasutada, mina ei näe. Loodetavasti kellelgi on selliseid uuenduslikke ja häid mõtteid ja saan nende kohta kas lugeda või järgmistes seminarides kuulda.
IoT poolelt kuulsime nutikodudest ja nutikatest lahendustest Tartu linnas. Anastassia andis väga hea ülevaate sellest, kuidas tema oma perega elab nutikas kodus ning tuli välja, et ka nende kasvuhoone on nutikalt üles ehitatud - kurgid saavad omal ajal vett ja tomatid omal ajal ehk kõik on kenasti ära seadistatud.
Õppetöös IoT kasutamine on täiesti võimalik, näiteks on nutikate lahenduste puhul võimalik teha väga lihtsat statistikat, ka leida keskmisi ja max/min määrasid. Erinevaid tulemusi võib olla palju, seega on ka võimalusi õppetöös kasutamiseks palju. Õpilastele võib olla väga meelejärele ülesanne, kus nad peavad näiteks jälgima klassiruumi hapnikusisaldust või vastupidi süsihappegaasisisaldust ning vastavalt sellele mingeid ülesandeid täitma.
Minu hinnangul oleks IoT parem võimalus õppetöös kasutamiseks kui VR prillid.
H5P/ klikkerid
Esimene link viib plokkskeemi ülesandeni, teine on memoriin, mis on mõlemad H5P keskkonnas loodud. Kuna olin just äsja saanud antud keskkonda teises aines kasutada, siis ei olnud iseseisev töö enam nii keeruline, kuid esimest korda antud keskkonda kasutades oleks ilmselt veidi rohkem õppejõu soovitusi ja nõuandeid tahtnud kuulda. Siiski on tegemist huvitava ja hea keskkonnaga, mida vajadusel saan edaspidi kasutada, eriti oma õppetöös.
Klikkerite alternatiiviks leidsin Kahoot'ile ja Socrative'ile lisaks sarnase keskkonna https://www.acadly.com/ . Siiski ei pannud ma ilmselt kohe alguses tähele, et tegemist on pigem ülikoolide õppejõududele suunatud keskkonnaga ning ülejäänud kasutajad seda keskkonda tasuta kasutada ei saa.
Teiseks alternatiiviks, mis koheselt pähe tuleb on Plickers keskkond, mida olen ka ise õpilastega kasutanud. Antud keskkonna kasutamiseks on vajalikud Plickersi kaardid:
 |
| https://images-na.ssl-images-amazon.com/images/I/813q9CWXcTL._SL1500_.jpg |
Pildilt on ka näha, et kaardil on 4 vastusevarianti - A,B,C ja D, õigeks loetakse varianti, mis on suunaga lae poole. Telefoni rakendusega klassist üle lastes saab väga kiirelt näiteks tunnikontrolli läbi viia, sest kaardid on võimalik isikustada õpilaste nimedega.
Friday, May 3, 2019
Õppevideo
Täna tegelesime õppevideo tegemisega. Selleks kasutasime tahvelarvuti kaamerat ning hiljem monteerisime oma videot FilmMaker'iga. Koos Karini ja Epuga tegime õppevideo nippidest, kuidas arvuti taga kõveraks ei jääks. Lõppu lisasime ka natukene lõbusama jupikese. :)
Subscribe to:
Posts (Atom)