Teadmised ja kogemused infotehnoloogias

Minu teadmised infotehnoloogia vallas on pigem keskmised. Olen küll bakalaureuseastmes läbinud programmeerimise 6EAP-lise aine ning õppinud ka SAS-i, kuid programmeerimise vallas tunnen end siiani veidi kohmetult. Hetkel olen puudust tundnud kõige enam ainest, kus saaks päriselt arvuti lahti kruvida ja vaadata, mis seal sees on, kuna pole õnnestunud seda veel üheski aines teha. samas on see vajalik teadmine, mis mul hetkel puudub ning mida ma seetõttu ka koolis õpilastele edasi anda ei saa. Infotehnoloogia vallas olen selle ühe semestriga üsna palju edasi jõudnud ja õppinud tundma erinevaid keskkondi, mida oma töös kasutada. Samuti oskan vähemalt mingil määral tegeleda erinevate robotitega. Lisaks ka teadmised MS Office'ist.
Kui peaksin hindama oma kogemusi infotehnoloogia kasutamise osas, siis olen erinevaid "vidinaid" katsetada saanud väga vähe. Koolis, kus ma õpetan pole väga palju erinevaid võimalusi, kuid oskusi võiks alati olla rohkem, kui on võimalusi loodud. Seega ootan väga, millal saaks katsetada näiteks 3D-printerit ning ENO tahvlit.

Antud video valisin, sest ilmselt olen veel infotehnoloogia vallas üsna võhik nagu Mr Bean'gi. Siiski loodan, et õpin palju uut ja huvitavat antud aines juurde.

Kool 10 aasta pärast

Info edastamine õppijatele

Kool ja sellega seonduv muutub järgmise 10 aasta jooksul ilmselt üsna palju. Alustuseks on muutuses info edastamise viisid. Juba praeguseks on loodud võimalus kasutada e-õpikuid, mis ei ole Eestis küll veel väga populaarseks muutunud. Siiski muutub koolisüsteem üleüldiselt üha rohkem tehnoloogiakeskseks ning arvan, et 10 aasta pärast on enamus õpitavast edastatav tehnoloogia abil ning õpikud kaovad kiirelt unustustehõlma. Ka tundide ülesehitus võib olla väga erinev praegusest ning õpetaja füüsiline kohalolek ei ole terve tunni jooksul vajalik.

Õpilaste õpitulemused ja teadmiste kontroll

Õpitulemuste hindamine muutub samuti suurelt osalt arvutipõhiseks. Erinevates keskkondades on võimalik luua erineva raskusega teste ja töid ning elektrooniliste testide kontrollimine oleks samuti automaatne, mis teeks õpetajate töö veidi lihtsamaks. Kindlasti võiks sellistel juhtudel olla õpetajatele mõni kogukond, kus oma töid ja teste teiste õpetajatega jagada, et igaüks pidevalt erinevaid töid koostama ei peaks, vaid saaks ka kiirematel aegadel kuskilt abi. Õpitulemuste kontekstis peaks säilima tõsiasi, et õpilane oskab või saab aru teema kohta vähemalt 50 %-st.

Robotid koolis ja õpetaja roll

10 aasta pärast on koolides ka rohkem roboteid näha, kuid seda, et robotid õpetajate töö üle võtavad, kindlasti ei toimu. Robotid ei saa täielikult asendada õpetaja teadmisi ja suhtlemisviisi. Robotid võivad küll olla õpetajale assistentideks, eriti HEV õpilaste puhul ja ka üldiselt nõrgemate õpilaste puhul, kes vajavad veidi individuaalsemat lähenemist. Samuti lisandub peale klassiruumi roboteid ka mujale maja peale, et tegeleda näiteks koristamisega või köögitöödega.