Retsensioon

Valisin retsenseerimiseks Pille arengumapi.

Pille arengumapis on olemas kõik vajalikud teemad ning need on pealkirjade järgi väga hästi leitavad. Iga postituse pealkiri annab otseselt teada, millest juttu tuleb. Iga postitus on hästi läbi mõeldud ning sisukas, refleksioonid on olemas.
Vormistuse poolelt on arengumapp keeleliselt ja terminoloogiliselt korrektne, viitamised korras ning on kasutatud mitmeid pilte ja videosid, et illustreerida läbitut.
Kujunduse poole pealt on Pille arengumapp väga lihtne, kergelt käsitletav ning postitusi on lihtne leida pealkirja põhjal.

Arengumapp on Pillel põhjalik ning ta on meeldivalt pikalt kirjutanud iga teema kohta. Eriti meeldis mulle postitus arvutimuuseumi kohta, kus Pille jagas oma kogemusi kaasaegsemates arvutimuuseumites käimistest. Lisaks on kursus väga põhjalikult kokku võetud. Seega on Pillelt õppida põhjalikkust ja ilusat vormistusstiili, mis oma mappi vaadates veel korrigeerimist vajaksid.

Kursuse kokkuvõte

Antud aine käigus olid kõige põnevamad tunni arvutimuuseumi külastus (kui seal poleks nii kitsas olnud) ning Smart tahvli kasutamise proovimine. Klikkerite kohta õppimine oleks olnud parem, kui olnuks veidi rohkem aega katsetada. Ka oli põnev kuulda nutikodust ning näha Hiie ja Poska kooli seestpoolt.
Siiski leidus antud aine puhul ka neid seminare, mis erilist tunnet ei jätnud. Esmalt kindlasti VR prillide kohta, m-õpe ja Linux. Kuigi antud seminarid olid kindlasti kellelegi huvitavad ja midagi andvad, siis mina oleks nende asemele midagi muud tahtnud.
Üleüldises mõttes oli aine arendav ja põnev, sain juurde uusi teadmisi ja uusi keskkondi, mida kasutada. Mõningaid seminare võiksid õppejõud objektiivse pilguga üle vaadata ning veidi korrigeerida. Siiski sain katsuda Smart tahvlit ning nägin 3D-printeri tööd (oleks võinud saada ka katsuda), mida soovisin ainet alustades.
Kokkuvõttes kiidan aine heaks!

Haridustehnoloogi roll

Haridustehnoloogi rollid on kooliti väga erinevad. Üldiselt on haridustehnoloogi roll ilmselt aidata õpetajaid suunduma arvutite ja nutitarvete kasutamise poole, kuid samuti võib olla, et nad peavad terves koolimajas arvutitel silma peal hoidma. Õpetajad võiksid arvutiprobleemidega esmalt pöörduda haridustehnoloogi poole, kui antud inimene koolis olemas on ning haridustehnoloog teab siis juba paremini, kas saab ise probleemiga hakkama või vajab täiendavalt it-spetsialistilt tuge.
Haridustehnoloog peaks olema see inimene, kes toob õpetajateni uuenduslikke ja põnevaid võimalusi, kuidas nii neile endile kui ka õpilastele tunnid huvitavamaks muuta.

Virtuaalreaalsus/ IoT

Käisime praktikumi käigus VR prillidega "tutvumas". Sõna tutvumas on jutumärkide vahel, kuna olen ise korduvalt VR prille kasutanud - vaadanud videosid, mänginud mänge, seega antud tund minu jaoks midagi uut ei andnud, kuid oli lõbus jälgida, kuidas teised põnevusega prille kasutasid.
VR prillid õppetöös on päris suur väljakutse. Kuna antud prillid on väga kallid, siis nende koolidesse jõudmiseni läheb ilmselt veel aega. Siiski, koolides, kus see on juba praegu võimalik ja võimaldatud, võiks kasutada neid ilmselt ruumiliste kujundite puhul (kui mõtlen hetkel vaid oma matemaatika tunde), ehk ka lihtsalt käelise osavuse parandamiseks. Siiski eriti head võimalust, kuidas neid tavalises tunnis kasutada, mina ei näe. Loodetavasti kellelgi on selliseid uuenduslikke ja häid mõtteid ja saan nende kohta kas lugeda või järgmistes seminarides kuulda.

IoT poolelt kuulsime nutikodudest ja nutikatest lahendustest Tartu linnas. Anastassia andis väga hea ülevaate sellest, kuidas tema oma perega elab nutikas kodus ning tuli välja, et ka nende kasvuhoone on nutikalt üles ehitatud - kurgid saavad omal ajal vett ja tomatid omal ajal ehk kõik on kenasti ära seadistatud.
Õppetöös IoT kasutamine on täiesti võimalik, näiteks on nutikate lahenduste puhul võimalik teha väga lihtsat statistikat, ka leida keskmisi ja max/min määrasid. Erinevaid tulemusi võib olla palju, seega on ka võimalusi õppetöös kasutamiseks palju. Õpilastele võib olla väga meelejärele ülesanne, kus nad peavad näiteks jälgima klassiruumi hapnikusisaldust või vastupidi süsihappegaasisisaldust ning vastavalt sellele mingeid ülesandeid täitma.
Minu hinnangul oleks IoT parem võimalus õppetöös kasutamiseks kui VR prillid.

H5P/ klikkerid

https://h5p.org/node/493137

https://h5p.org/node/495599?feed_me=nps
Esimene link viib plokkskeemi ülesandeni, teine on memoriin, mis on mõlemad H5P keskkonnas loodud. Kuna olin just äsja saanud antud keskkonda teises aines kasutada, siis ei olnud iseseisev töö enam nii keeruline, kuid esimest korda antud keskkonda kasutades oleks ilmselt veidi rohkem õppejõu soovitusi ja nõuandeid tahtnud kuulda. Siiski on tegemist huvitava ja hea keskkonnaga, mida vajadusel saan edaspidi kasutada, eriti oma õppetöös.

Klikkerite alternatiiviks leidsin Kahoot'ile ja Socrative'ile lisaks sarnase keskkonna https://www.acadly.com/ . Siiski ei pannud ma ilmselt kohe alguses tähele, et tegemist on pigem ülikoolide õppejõududele suunatud keskkonnaga ning ülejäänud kasutajad seda keskkonda tasuta kasutada ei saa.
Teiseks alternatiiviks, mis koheselt pähe tuleb on Plickers keskkond, mida olen ka ise õpilastega kasutanud. Antud keskkonna kasutamiseks on vajalikud Plickersi kaardid:

https://images-na.ssl-images-amazon.com/images/I/813q9CWXcTL._SL1500_.jpg

Pildilt on ka näha, et kaardil on 4 vastusevarianti - A,B,C ja D, õigeks loetakse varianti, mis on suunaga lae poole. Telefoni rakendusega klassist üle lastes saab väga kiirelt näiteks tunnikontrolli läbi viia, sest kaardid on võimalik isikustada õpilaste nimedega.

Õppevideo

Täna tegelesime õppevideo tegemisega. Selleks kasutasime tahvelarvuti kaamerat ning hiljem monteerisime oma videot FilmMaker'iga. Koos Karini ja Epuga tegime õppevideo nippidest, kuidas arvuti taga kõveraks ei jääks. Lõppu lisasime ka natukene lõbusama jupikese. :)

Liitreaalsus

 


Kasutasime tunnis HP Reveal rakendust, millega objektist või kohast pilti tehes tekib mingi interaktiivne kujutis või avab mõne muu rakenduse vastavalt, mis selle pildiga on ühendatud.
Tunnis saaksin kasutada liitreaalsust õpilaste aktiviseerimisel ning näiteks teemades, kus 3D kujutis on oluline osa õppetööst.
Liitreaalsust on võimalik õppetöös ära kasutada näiteks ruumiliste kehade õppimisel, kus 2D kujutisest tekib 3D kujutis ehk ruumiline kujund (nt ring -> kera). Liitreaalsust kasutaksin mina pigem informaatika tunnis nooremate õpilastega, kellele sellised vingerpussid rohkem huvi pakuvad.
Ise kasutaksin liitreaalsust võib-olla oma elu mugavamaks tegemiseks, kus näiteks ka esitluse puhul tekib mingi liigutuse tegemise järel ekraanile 3D objekt, mida siis ühte ja teistpidi liigutada.

Koolikülastus - Hiie kool

Hiie koolis käisime 29ndal märtsil ning seal võttis meid vastu kohalik haridustehnoloog Mari Tõnisson, kes tutvustas meile alguses tööõpetuse maja ning sealseid seadmeid - laserlõikurit, 3D-printerit, automaatset treipinki.
Edasi suundusime koolimajja ning sealsesse arvutiklassi, kus paiknes ka tikkimismasin. Lisaks näidati meile Hiie kooli oma ilmajaama, mis oli vahepeal katki läinud ning alla võetud.

Käisime ka kooli n-ö nutiklassis, kus oli suur robotite laud, millel seisid ka EV3-d, nurgas paistsid beebotid ning laudadel oli ka sülearvuteid. Seega Hiie kooli õpilastel on ikka üsna head võimalused robotitega tegelemiseks.
Nutiklassist suundusime ühte klassiruumi, kus saime näha ja ise ka katsuda smart-tahvlit. Nägime erinevaid rakendusi, mida smart-tahvlil kasutada ning jutust tuli välja, et õpetajad ei ole väga huvitatud kasutama smart-tahvli originaalrakendust, vaid eelistavad pigem lihtsustatud varianti, mis on üsna universaalne ja toimib erinevat tüüpi smart-tahvlitel.

Selliseks kujunes meie käik Hiie kooli.

Koolikülastus - Jaan Poska Gümnaasium

8. märtsil külastasime Jaan Poska Gümnaasiumi, kus meile tutvustati Poska kooli õppimisvõimalusi ning seejärel tuvtustati maja ja huvitavamaid ruume/ võimalusi. Saime näha 3D-printeri tööd ning sellega askeldav noormees tutvustas meile oma loovtöö projekti, milleks on uut moodi vihmavari.

Ka nägime oletatavat algset hoonet, milles Poska kool hetkel tegutseb - Tartu rahu maja. Ka see makett oli 3D-printeriga jupp-jupi haaval valmis tehtud ning lõpuks üheks hooneks kokku pandud..

Smart tahvel

Minu ja Merilini Smart tahvli slaidid.

M-õppe kasutamine

Teema: GPS'i koordinaatitega tehte asukoha leidmine, arvutamine.

Sihtrühm: 7. klass

Kirjeldus: Õpilased jaotatakse gruppidesse ning igal rühmal peab olema üks nutiseade (telefon, tahvelarvuti). Matemaatika tehted on QR-koodidega laiali laotatud erinevatesse paigusse, mille geograafilised koordinaadid on igale rühmale jaotatud paberil. Iga rühma QR-koodid on paigutatud erinevatesse kohtadesse, et kõik grupid korraga otsima saaksid hakata. Igas punktis on üks tehe, mille õpilased peavad ära arvutama ning saavad siis edasi liikuda järgmise punktini. Lõpp-punktis peavad õpilased kõik vastused kokku liitma ning kõige kiirem grupp on võitja.

Millist ettevalmistust see õpetajalt ja/või õppijatelt vajab: Õpetaja peab välja printima QR-koodid [lamineerida (muutuvad ilmastikuolud)] ja koordinaadid, paigutama QR-koodid oma asukohtadesse, olema kindel, et igal rühmal on toimiv nutiseade olemas (vajalikud rakendused, internet). Õpetaja peab olema ka kindel, et kõik oskavad koordinaate rakendusse sisestada ja kaardi järgi liikuda. 

Milliseid probleeme võib tekkida selle rakendamisel: Interneti tõrked, meeskonnasisesed probleemid.

Mis lisaväärtuse selle meetodi kasutamine annab antud teema omandamisel: Liikumine, lõiming geograafiaga, kiiruse arendamine, kõigi õpilaste kaasamine.

VOSK

Ülesanne - rakendused, mida saaks kasutada VOSK lähenemisega.

Paariline - Anastassia Meinson

Padlet - esitlus, rühmatöö

Google Docs - rühmatöö, esitlus (Slides), teadmiste kontroll (Forms, Excel)

Plickers - teadmiste kontroll

Powerpoint  - esitlus

Paper by 53 - esitlus

Skype - rühmatöö

Prezi - esitlus

Keynote - esitlus

Quizlet - teadmiste kontroll

Quizizz - teadmiste kontroll

Bamboozle - teadmiste kontroll

Mentimeter  - teadmiste kontroll

LearningApps - teadmiste kontroll

QR koodid - esitlus, teadmiste kontroll, rühmatöö

Google Classroom - esitlus

Google Maps - teadmiste kontroll, rühmatöö

Endomondo - rühmatöö

Socrative - teadmiste kontroll

Studylue - teadmiste kontroll

Messenger - rühmatöö

Doodle - rühmatöö
Dropbox - rühmatöö
Zoom - rühmatöö

Arvutimuuseum

Mõelge, kuidas saaks arvutimuuseumi teha interaktiivsemaks ja palun kirjutage need mõtted oma õpimappi.

Arvutimuuseumis võiksid eksponaadid olla praegusega võrreldes veidi paremini järjestatud ning kindlasti oleks nii paljudele seadmetele tarvis hulga rohkem ruumi. Interaktiivsuse poole pealt aga võiks arvutimuuseumil olla eraldi rakendus/app, kus on iga eksponaadi kohta infot ja ehk mõni video/pilt ning rakendusse siseneda saab näiteks koodiga, mis külastajale antakse, kui ta arvutimuuseumisse siseneb.

Linux

Koolis võiks Linuxit kasutada, kui ei ole võimalusi tasulise operatsioonisüsteemi soetamiseks. Linuxis on olemas kõik esmavajalikud programmid (Word, internetibrauser) ning vajadusel saab tasuta programme ka juurde laadida. Samuti on plussiks Linuxi avatud lähtekood. Linuxit loetakse üsna turvaliseks ja töökindlaks. Siiski on Linux veidi iganenud ning tundub üsna rohmakas ja ebamugav kasutada, millega muidugi aja jooksul ära harjub. Lisaks ei toimi Linuxi enda veebibrauseris kõik võimalused (näiteks video vaatamine youtube'ist), mis võib pärssida õpetaja esitlusi või soove, kuidas õpilastele teemasid esitada. Samuti ei tööta paljud programmid Linuxis.

Teadmised ja kogemused infotehnoloogias

Minu teadmised infotehnoloogia vallas on pigem keskmised. Olen küll bakalaureuseastmes läbinud programmeerimise 6EAP-lise aine ning õppinud ka SAS-i, kuid programmeerimise vallas tunnen end siiani veidi kohmetult. Hetkel olen puudust tundnud kõige enam ainest, kus saaks päriselt arvuti lahti kruvida ja vaadata, mis seal sees on, kuna pole õnnestunud seda veel üheski aines teha. samas on see vajalik teadmine, mis mul hetkel puudub ning mida ma seetõttu ka koolis õpilastele edasi anda ei saa. Infotehnoloogia vallas olen selle ühe semestriga üsna palju edasi jõudnud ja õppinud tundma erinevaid keskkondi, mida oma töös kasutada. Samuti oskan vähemalt mingil määral tegeleda erinevate robotitega. Lisaks ka teadmised MS Office'ist.
Kui peaksin hindama oma kogemusi infotehnoloogia kasutamise osas, siis olen erinevaid "vidinaid" katsetada saanud väga vähe. Koolis, kus ma õpetan pole väga palju erinevaid võimalusi, kuid oskusi võiks alati olla rohkem, kui on võimalusi loodud. Seega ootan väga, millal saaks katsetada näiteks 3D-printerit ning ENO tahvlit.

Antud video valisin, sest ilmselt olen veel infotehnoloogia vallas üsna võhik nagu Mr Bean'gi. Siiski loodan, et õpin palju uut ja huvitavat antud aines juurde.

Kool 10 aasta pärast

Info edastamine õppijatele

Kool ja sellega seonduv muutub järgmise 10 aasta jooksul ilmselt üsna palju. Alustuseks on muutuses info edastamise viisid. Juba praeguseks on loodud võimalus kasutada e-õpikuid, mis ei ole Eestis küll veel väga populaarseks muutunud. Siiski muutub koolisüsteem üleüldiselt üha rohkem tehnoloogiakeskseks ning arvan, et 10 aasta pärast on enamus õpitavast edastatav tehnoloogia abil ning õpikud kaovad kiirelt unustustehõlma. Ka tundide ülesehitus võib olla väga erinev praegusest ning õpetaja füüsiline kohalolek ei ole terve tunni jooksul vajalik.

Õpilaste õpitulemused ja teadmiste kontroll

Õpitulemuste hindamine muutub samuti suurelt osalt arvutipõhiseks. Erinevates keskkondades on võimalik luua erineva raskusega teste ja töid ning elektrooniliste testide kontrollimine oleks samuti automaatne, mis teeks õpetajate töö veidi lihtsamaks. Kindlasti võiks sellistel juhtudel olla õpetajatele mõni kogukond, kus oma töid ja teste teiste õpetajatega jagada, et igaüks pidevalt erinevaid töid koostama ei peaks, vaid saaks ka kiirematel aegadel kuskilt abi. Õpitulemuste kontekstis peaks säilima tõsiasi, et õpilane oskab või saab aru teema kohta vähemalt 50 %-st.

Robotid koolis ja õpetaja roll

10 aasta pärast on koolides ka rohkem roboteid näha, kuid seda, et robotid õpetajate töö üle võtavad, kindlasti ei toimu. Robotid ei saa täielikult asendada õpetaja teadmisi ja suhtlemisviisi. Robotid võivad küll olla õpetajale assistentideks, eriti HEV õpilaste puhul ja ka üldiselt nõrgemate õpilaste puhul, kes vajavad veidi individuaalsemat lähenemist. Samuti lisandub peale klassiruumi roboteid ka mujale maja peale, et tegeleda näiteks koristamisega või köögitöödega.